14-18 päev

Tere kõigile! Tean, et pole just kõige aktiivsem postituste kirjutaja, kuid üritan seda viga parandada. Loodan, et õnnestub aga eks elame ja näeme... Suure nõudluse tõttu võtsin end ikkagi täna kokku, et kajastada teile viimase 4 päeva uudised. 

Niisiis, kolmapäeval käisime Liisiga ühe aussi juures, kelle käest ostsime 25$ stange. Mis on ikkagi väga hea pakkumine, arvestasime ikkagi 100 dollariga. Meil on väga hästi läinud, et politsei pole autole yellow sticekrit kleepinud, sest siin saab iga väikese mõlgi pärast märgi külge. Naljakas on see, et oleme pidevalt sõitnud politsei ees ja kõrval, kuid meie stange olemaolu pole keegi märganud. Ilmselt neil on olnud selajal suuremaid probleeme, kui meie auto tagakülg.. Mida kujutab endast yellow sticker? See on kleebis, mis annab sulle 10 päeva vigade kõrvaldamiseks. Ja peale seda ei või autoga enam liikluses osaleda.

Terve neljapäevase päeva veetsime autotöökoja ees oma järge oodates.. Kuna olime terve eelnev öö pidutsenud, siis oli väga raske istuda ja oodata poolmagavas asendis. Õhtu lõpuks oli meil stange olemas ja süda rahul, sest nüüd ei pea enam politseid nähes hinge kinni hoidma :) Oleme Rainerile väga tänulikud, sest ta on autoga meid väga palju aidanud. Lühidalt kokku võttes on Rainer Eesti poiss, kellega me nädal aega tagasi tutvusime ja kes töötab autotöökojas. Ega ei ole lihtne vasaraga avariilist autot endisesse kujusse tagasi lüüa ja leida lahendus stange paigaldamiseks. Aga tugev poiss saab kõigega hakkama. Unustasin mainida, et hommikul ennem stange paigaldust oli meil kolmel töövestlus Woolworthi manageriga, mis pani inglise keele oskuse korralikult proovile. Loomulikult saime sellega hakkama, kuid tundus, et nad ei taha võtta väga WH viisaga inimesi enda juurde tööle, sest sellised kohad otsivad pikaajalisi töötajaid. Selle viisaga saab maksimaalselt 6 kuud ühe tööandja juures tööd teha ja ilmselgelt on see nende jaoks vähe. Kuigi väikene võimalus on, et keegi meist selle koha saab. Lootuskiir pole kustunud. Kes pole lugenud viimast postitust või ei mäleta mis töökohaga tegu siis, Woolworth on toidupood, kuhu otsitakse viite uut töötajat õhtusesse vahetusesse, tööülsanneteks on ulatuvalt kauba väljapanek ja korrashoid. 

                        Meie automehhaanik, Rainer                                              

Reedel alustasime päeva trenniga, milleks oli siis randa ja tagasi jooksmine, vahemaaks oli siis kusagil 9 kilomeetrit. Hea on end vahepeal liigutada, siis on jälle inimese tunne peal :) Samal päeval kell 17.30 oli meil esimene tööpäev Heyder and Shears Cateringiga. Mina olin siis üksinda UWA Business Schoolis ärimeeste meetingul ettekandja ning Liisi ja Elin seal lähedal kunstigallerii oksjonil samal positsioonil. Kohale jõudes ootasid mind ees umbes minuvanused neiu ja noormees, kes mind välja koolitasid. Tööülesanneteks oli jookide-ja toidu pakkumine, mis tundus esmapilgul hirmutav. Pidin algul tühja kandikuga ringi käima ja inimestelt küsima, milliseid  jooke keegi soovib. Valida oli punase-,valge veini, õlu, vee ja coca-cola vahel. Seejärel pidin meelde jätma mida keegi soovib ja siis uuele ringile koos soovitud jookidega minema. Peale jooke oli suupistete aeg, pidin siis vaagnatega inimeste vestlustesse sekkuma ja toitu pakkuma. Kõige raskem oli selle juures, toidu nimede pähe õppimine ja õigesti hääldamine, toitu pakkudes pidin ennem suupistet tutvustama. See oli päris raske pähkel, sest üks väike suupiste koosnes 5-6 erinevast komponendist + keerulisest nimetusest.Inimesele, kellel pole emakeeleks ingliskeel on see üsna raske. Kokkuvõttes sain ülesannetega edukalt hakkama ja motiveerivaks teguriks sain kiita ka. Ja mis peamine sain neid hõrgutavaid suupisteid koju kaasa ka. Kergendavaks asjaoluks oli kindlasti see, et olen saanud kodus päris head praktikat klientide teenindamise valdkonnast. Olin esimese päevaga väga rahul ja jään uut tööpäeva ootama. Peale tööpäeva läksime pubisse nimega Mustang tähistama ja seda siis Caronadega. Pidime letti taga ümber kukkuma, kui saime teada, et olime kõige kallima õlu valinud, mis maksis 9.80$. See oli ikka päris karm. Hiljem hinnakirja vaadates leidsime menüüst ka odavamaid variante, selleks oli siis 5.80$ maksev Austraalia õlu. Eestiga võrreldes on Austraalias väljas käimine ikka väga kulukas tegevus. 

Laupäeval sadas meil terve päev vihma ja välja väga ei kippunud. Selle eest otsustasime õhtul välja minna. Siin on Eestiga võrreldes poed poole vähem lahti, enamjaolt pannakse poed 19.00 kinni. Siin alustavd inimesed peole sättimisega juba 17.00-18.00 ajal, mis on meie jaoks ääretult harjumatu. Sellepärast on siin alkoholi drive-in, kuhu saab oma autoga sisse sõita ja joogitellimus esitada, lisaks alkoholile, on seal lai valik erinevaid snäkke. Laupäeval käisime seal siis ise kohpeal ja ostsime kaks kõige odavamat veini ühe valge ja teise punase, ühe maksumus oli 6$. Ütleme nii, et meie jaoks sobiv hind.. Järgmiste postitusteni!:)