31-50 päev

G`day mates! Need, kes on aktiivsed blogilugejad, kindlasti mõtlevad, et olen lõpetanud postituste kirjutamise... Kuid see ei ole nii, lihtsalt pole avanenud võimalust interneti kasutamiseks ..Täna leidsin selle taas!:) Andke mulle andeks, et olen teid hallis teadmatuses hoidnud..Hetkel istun meie lemmikus Mcdonaldsis, kus on tasuta wifi ja parkimisvõimalus.:) See on kõik, mis me hetkel eluks vajame. ..

Meie lõputuna näiv õudus on lõpuks läbi saanud, elame taas linnas. Olime kokku Riverdale viinamarjafarmis 19 päeva. Ametlikult saime kirja 17 farmipäeva, vaja veel 71, siis teise aasta viisa taskus. Teenisime kahe nädala eest kõik ligikaudselt 1500 dollarit, mis oli ka suurim makstav palk. Tehtud töö ja teenitud palga suhe ei olnud loomulikult õiglane. Tegemist oli totaalse orjamajandusega, kus palka maksti suva järgi. Lepingu järgi tegime kaks esimest päeva tunnitööd, selleks oli siis 19.85$ tunnis ja järgnevatel päevadel maksti tööd vastavalt aktiivsuse tasemele(tükitöö). Kuigi lubati tunnitasu terve töö vältel. Iga hommik oli kui piinapingile istumine, mis kestis 10 tundi. Hiljem selgus, et kiiremad töötegijad said peaaegu sama palga, kui need, kes tegid vähem ridu. Väidetavalt oli igal real erinev hind..Tekib küsimus, kuidas supervisor ridadel vahet tegi? See ei saa kuidagi reaalne olla, et kiiremad tegijad sattusid alati nendele ridadele, mis olid väiksema rahalise väärtusega. Sel nädalal saame järgi kolmanda nädala palga. Meil pole õrna aimugi, kui palju see olla võiks...See on nagu Kinder Suprise, kunagi ei tea, mis muna sees peitub.. Küsisime küll korduvalt palga kohta, kuid meile ei osatud täpset vastust öelda.. Mis seal ikka, ootame huviga... Kõige selle juures on ka helge külg, oleme nüüd ikkagi ühe kogemuse võrra rikkamad..Positiivset suhtumist tuleb ikkagi säilitada. Aga mis ma ikka sellel pikemalt peatun. Vigadest õpitakse, eks järgmine kord tegeleme rohkem taustauuringutega. 

Vahepeal liitus meiega farmis Liisi õde Kadri (katarinaorav.wordpress.com). Nüüd on meie elukese rohkem tantsu ja laulu... Ja mis peamine üks autojuht on juures. Kadri esimene farmi päev jäi poolikuks, kuna üks eriline tarkpea oli unusatnud hommikul muna praadima ja sellest tekkis väike tulekahju. Pidime keset tööpäeva seda tekitatud kahju koristama minema. Kõikide ruumide laed olid süsimustad, suits oli kandunud kõikidesse tubadesse... Õnneks  saime enamus tahma lagedelt ja seintelt maha pestud. Kuigi sellel tegevusel erilist mõtet polnud, sest kindlustus katab nagunii kõik kulud. See köök pole vist kunagi nii puhas ja korras olnud, kui peale meie koristustuuri.. 

Farmis veedetud aja jooksul kohtasime känguru, sisaliku, linnupoegi ja paari ämbliku...Kõige jubedam kogemus oli keset tööpäeva kahele sisalikule peale astumine. Ma pole vist kunagi nii suurt hirmu tundnud, kui sellel hetkel.. Õnneks on need sisalikud ohutud, kuigi välimus on päris hirmutav..

Vaatamata raskele tööle oli meil ka häid hetki, mida meenutame naeratusega. :)

Viimasel päeval avanes meil võimalus töötada ettekandjatena teises lähedal olevas viinamarjafarmis.  Tegu oli siis veini degusteerimisüritusega, mille ühe koha maksumus oli 250$. Kohal oli 125 inimest. Üritusel olid toitlustajateks Prantsusmaa tippkokkad. Saime neid hõrgutisi ka ise proovida. Need olid lihtsalt võrratud, eriti magustoit, mis hetkel vilgub silme ees... :) Pidime serveerima toitu, koristama laudu ja pesema nõusid. Üritus kestis kokku 8 tundi ja sellega teenisime 160$, millest tuleb maksud maha arvestada e. siis 125$ saime kätte. Lisatasuks anti igaühele 3 pudelit veini, mis ei olnud kahjuks kõige maitsvamad. Vein maitses kui äädikavesi ja oli keeratava korgiga...
Lühidalt kokku võttes oli see üks parimaid kogemusi parimate inimestega. Loodan, et kohtame neid Austraalias olles veel. :)