Tere hommikust Kallid blogi huvilised! Viimasest sissekandest on ikka korralikult aega möödas... Loodan, et suudan oma blogilugejate südamed tagasi võita. Naljakas aga ma pole leidnud aega, et paariks tunniks maha istuda ja ennast kokku võtta. Ja iga päevaga läheb see üritus aina raskemaks, lihtsalt sündmusi millest kirjutada aina kuhjub ja kuhjub. Aga aitab! Minu laiskusele pole just neid vabandusi raske leida.
Täna otsustasin ennast kokku võtta ja kirjutama hakata. Luban, et tuleb palju pilte ja huvitavaid seiklusi. :) Kui palju asju võib paari kuu jooksul juhtuda... Uskumatu, sellele ajale tagasi vaadates... Kui ma viimases sissekandes lootsin, et see pöördeline elukoha muutus Robinvayle tasub ennast ära, siis pidin küll pettuma. See aeg mis me seal kohas veetsime oli rohkem kui puhkelaager. Igapäev lubati, et nüüd "homsest" algab töö, kuid millegipärast ei hakkanud...Elasime seal kaks ja pool nädalat ja reaalselt käisime tööl kahel päeval. Kokkuvõttes maksime peale, et seal tööd teha.
Elamine maksis 70$ nädal+toit. Reaalne ja kindel töö oleks hakkanud jaanuaris aga ilmselgelt ei oleks meil niikauaks raha jagunud.(tegemist oli siis novembri lõpuga). Seega otsustasime, et otsime uue töö ja elukoha. Nendeks otsustajateks olime mina, Elin ja Kätlin. Üllatuseks, leidsime töö päevaga..
Täna otsustasin ennast kokku võtta ja kirjutama hakata. Luban, et tuleb palju pilte ja huvitavaid seiklusi. :) Kui palju asju võib paari kuu jooksul juhtuda... Uskumatu, sellele ajale tagasi vaadates... Kui ma viimases sissekandes lootsin, et see pöördeline elukoha muutus Robinvayle tasub ennast ära, siis pidin küll pettuma. See aeg mis me seal kohas veetsime oli rohkem kui puhkelaager. Igapäev lubati, et nüüd "homsest" algab töö, kuid millegipärast ei hakkanud...Elasime seal kaks ja pool nädalat ja reaalselt käisime tööl kahel päeval. Kokkuvõttes maksime peale, et seal tööd teha.
Elamine maksis 70$ nädal+toit. Reaalne ja kindel töö oleks hakkanud jaanuaris aga ilmselgelt ei oleks meil niikauaks raha jagunud.(tegemist oli siis novembri lõpuga). Seega otsustasime, et otsime uue töö ja elukoha. Nendeks otsustajateks olime mina, Elin ja Kätlin. Üllatuseks, leidsime töö päevaga..
Leidsime uueks elukohaks pisikese linna New South Walesis, Cootamundras. Siit on 120 kilomeetrit Canberrasse ja 385 km Sydneysse. Linnas elab u 8000 elaniku, see on Austraalia mõistes suteliselt väike.
Sõitsime siia Robinvayle-Mildura-Cootamundra. Nagu alati on meile kombeks ei lähe kõik plaanipäraselt ja seda ka sel korral. Nimelt suutsime Robinvayles bussist maha jääda... Seega oli ainuke variant taksoga Mildurasse sõita, sinna on kusagil 100 km. See taksosõit oli üks mu elu jubedamaid kogemusi. Ma kartsin lihtsalt terve tee oma elu pärast, taksojuht sõitis kusagil 120-140 km/h ja tegi äkilisi manöövreid. Lisaks sellele oli väljas pime, mis tähendab suurt ohtu kängurudele...Õnneks jõudsime ilusasti kohale. Taksosõit läks maksma 140$, millega polnud me loomulikult arvestanud. Bussiga oleks läinud kõige rohkem 15$ per/in, mõelge ise milline vahe... Sealt edasi sõitsime bussiga Cootamundrasse (87$ per/in). Sõit kestis koos vahepeatustega 8 ja pool tundi. Selle aja jooksul tegime bussis kõik endale uued RSA-d (Responsible Service of Alcohol), mida nõuti meie uuelt töökohalt. Miks uued, kui me juba Perthis need endale tegime? No ikka sellepärast, et siin on need osariigiti erinevad. See oli jube, olime kõik nii väsinud aga magama ei saanud ju jääda pidime need valmis jõudma. Igaljuhul ajastus oli täpne, jõudsime pool tundi ennem kohale jõudmist kõik ilusasti tehtud. :) Ja see avaldas meie uuele ülemusele muljet.
Elust Cootamundrast saate lugeda juba järgmises postituses. Seniks olege mõnusad! See yaaa! ;)
Elust Cootamundrast saate lugeda juba järgmises postituses. Seniks olege mõnusad! See yaaa! ;)
 |
| Milduras Cootamundra bussi oodates |
 |
No comments:
Post a Comment