77-117 päev. Globe Hotel

Ooo Cooota, koht täis meeldejäävaid inimesi ja parimaid mälestusi. Koht, kus tundsin ennast justkui kodus olevat..Koht, kus võtsime vastu jõulud ja uue ja parema aasta. Elasime ja töötasime hotellis 41 päeva, mis oli üsna sarnane minu Eesti eluga. :)) Kuigi 45 kraadise kuumuse juures on jõulutunde tekitamine paras katsumus.

Cootamundrasse jõudsime 11-nda detsembri päeval. Jaa üllatuseks meid tunti koheselt, kui bussi pealt maha tulime :) Ilmselgelt oli põhjus meie hiiglaslikkus "kohvrivarus". Naised nagu ikka... Tutvusime ülemusega, kes meile järgi tuli ja suundusime koheselt Globe hotelli.

Esimesel päeval pandi meid kohe suurpuhastust tegema. See oli päris paras katsumus, sest oli näha, et hotelli polnud keegi kuid koristanud. Kuidas selline asi üldse võimalik on???? Eestis pannakse sellises seisus koht tavaliselt kinni. Pole mõeldav, et suured ämblikud akendel elutsevad ja suur tolmukiht katab pindu. Nagu ma korduvalt olen maininud see on ju Austraalia. Lõpptulemus üllatas meidki, poleks uskunud, et suudame selle koha veel elama panna :)

Järgmisetel päevadel anti meile kindlad kohustused, mida keegi tegema hakkab. Kätlin sa tööle restorani. Kätlin abistas meie suurepärast kokka Billyt. Tema tööülesanded olid: serveerimine, nõude pesimine, tellimuste vastu võtmine ja osaliselt teenindamine. Mina ja Elin saime töö meie lemmikus kohas, loomulikult baariletti taga :) Meie peamised ülesanded olid: klientidega suhtlemine, pokkeri masinatest raha välja andmine, kokteilide valmistamine, toidutellimuste tegemine, koristamine, majutusega tegelemine+ restorani abistamine. Uhh, neid ülesandeid ikka jagus.

Cat tööpostil :)

Restoran

Jõulud!

Uusaasta tööhoos!:))

Meenutasime siin Eliniga esimest tööpäeva baariletti taga... Esiteks me ei teadnud õlude nimesid (igal õllel oli vähemalt 3 erinevat nime, mis ajas pidevalt segadusse. Näiteks, õlu nimega XXXX Gold, mida Aussile kohaselt on vaja lühendada (Forex, Gold, X...). Meil oli isegi siider, millel oli sarnane nimi XXXX Sommer, mida kutsuti samuti Forex-ks. Saa siis aru, mida keegi soovib. Teiseks meil puudus baarmeni kogemus sellisel näol.  Arvestades seda, et meil isegi puudus väljaõppe ja meil polnud õrna aimugi, kuidas kokteile valmistada. Oli isegi olukordi, kus klient juhendas, mida soovitud kokteil sisaldas. Kliendid olid väga muhedad ja mõistlikud. Nad olid ilmselt harjunud, et iga kuu tagant palgatakse mõni uus backpacker. Uskumatu, et sellised üldse baariletti taha lasti. Arvasime, et ilmselt saime sellepärast sellise töökoha, et märkisime oma CV-se : that we are fast learners. Ilmselt see töötab!   Kulus kusagil nädal, et kõik asjad endale täiesti selgeks ja arusaadavaks teha. Peale seda nautisin mina oma tööd täielikult, tore oli klientidega suhelda ja pakkuda neile head teenindust.

Kõige tähtsam sellise töö juures on rahu säilitamine ja naeratamine. :) Miski pole võimatu, tuleb lihtsalt tahta saada aru ja püüda kõigest väest. Anda endast alati 101%.Püüdlused on need mis viivad edasi:)

Meile üllatuseks oli ülemus Dave suur Eesti fänn. All laos oli suurtes kastides Eesti Saku õlut, mida meie ka mekkida saime:) Kuid meie lemmikuteks Austraalia õludeks on kujunenud Coopers, Hahn extra dry ja Tooheys Old.

Töötasime igapäev, olenevalt vajadusele 10+ tundi. Töötasuks oli 300$ nädalas, tasuta toit, tasuta elamine+peod jm hüved. Kui nüüd palgateemal pikemalt peatuda, siis 300 dollarit Austraalia mõistes on väga väike raha. Siin on miinimum 19$/h, arvutage ise! Kui nüüd kompromiss leida, siis need kogemused, mis me endaga sellest hotellist kaasa võtsime ei ole mõõdetav rahas.

Elini Special

Billy huumor, arvake kellele see karp kuulub?

Prawns, parim!:)

Sakuuu

Esimese päeva soe vastuvõtt, kobe vms?:)

Ülemus David omas farmi, kuhu ta meid pidevalt viis. See oli meie jaoks justkui puhkus igapäevasest rutiinist. Saime sõita ATV-ga ja loomi taga ajada, fun! Seal olid laamad, lehmad, lambad, hobune ja kits. Päris kirju seltskond! Vaatepilt oli võrratu, hiiglaslikku maalappi ümbritses võrratu mäestik. Sellist vaatepilti ei näe isegi naljalt filmides.

Laamad

Ralli

Päikseloojang, imeline!

Mina ja mehed!:))))

JÕULUD!!! Frets ja Heigo tulid külla :)

Piduuuu

Jõulutoit! Ise möllasime köögis :)

CHEERS!!!

Cat!

Jõulumusi!

Leidke nimed!

Ühel päeval saime enneolematu, lausa kirjeldamatu kogemuse osaliseks. Nimelt olime järjekordselt Dave farmis, see oli sama nädal kui New South Wales'is tohutud põlengud aset leidsid. Ilmselt olete uudistest midagi kuulnud, näinud? Meie linn oli paar päeva põlengu ohus ja kõige hullem oli see, et meil oleks olnud liiga hilja kuhugile ohutumasse kohta reisida. Nüüd teema juurde tagasi tulles, läksime Eliniga farmi, et tööelust puhata. Kuid nägime eemalt punast taevast ja palju suitsu... Seega tuli ülemusel idee minna keset põlenguid ja aidata abivajajaid. Meie muidugi olime kohe selle idee realiseerimise poolt. Sõitsime seejärel lähimasse tanklasse, et abivajajatele joogivett osta... Kohale jõudes me polnud midagi sellesarnast näinud... Väga kurb, inimeste majad, loomad ja tohutud maad olid suure põlengu ohvriks saanud. Puud olid kui säraküünlad ja maastik oli kaugelt vaadates justkui hiilgav laava, mis suundus meie poole. Hirmus! Autos väljudes polnud isegi õhku, mida hingata. Kopsud täitusid koheselt paksu suitsuvinguga.  Olime tuletõrjujate tiiva all. Dave jättis auto meie käsutusesse ja suundus ise päästemeeskonnaga tule keskmesse aitama. Meie ülesanne oli voolikutega maju kasta, kontrollida elektijuhtmed ja värvaid, et loomad oleks ohutus distantsis. Saime vastavad riided ja vaatamata kriitlisele olukorrale saime sõpradeks tuletõrjujatega, kes hiljem meie baari külastasid. Kõik lõppes õnneks õnnelikult! Tuletõrjujad tegid tublit tööd ja said tule kontrolli alla pärast tervet päeva kestnud võitlusega. Lisaks kõigele ööbisime lukslikus majas ja meie üllatuseks omaniku isa oli prints Charles`i lähedane sõber. Millised inimesed, vägev! :) 

Kas kuskil põleb? 

Võimatu oli sellises paksus õhus hingata...

Iga tõeline Auss oskab mängida rugbyt ja touch ball-i. Meil avanes võimalus esindada Globe hotelli touch ball-i turniiril ja loomulikult otsustasime osa võtta. Paar päeva ennem võistlusi saime endale eratreeneri, kes meile põhitõed selgeks tegi ja õpetas mängima. Olime kogenenud jalgpallurite tiimist, mis tundus esmapilgul pisut hirmutav. Kuid meid ei heiduta miski! Kokku sai mängitud kolm mängu, milles mina olin ainuke, kes lõpuni vastu pidas. Olen uhke enda üle :) Ülemus isegi oli üllatunud minu heas füüsilises vastupidavuses. Kokkuvõttes on tegemist väga kihvti mänguga. Vaadake ise! Oma silm on kuningas! http://www.youtube.com/watch?v=2dzyUWxbMTc.

Mäng täies hoos!

Pärast uut aastat saime vaba nädalavahetuse, mille veetsime Dave ja tema perekonnaga nende mägedes olevas suvemajas. Kus, esimest korda saime veelauaga sõita ja golfi mängida. :) Lisasin siia terve rodu pilte, mis annavad ülevaate meie pisikesest puhkusest. :)

Kahju oli sellest kohast lahkuda, kuid meil oli aeg edasi liikuda ja uusi paiku avastada. Jääme igatsema super huumoriga kokka Billyt ja Globe hotelli omanike David´it ja Warwick´ut. U ARE THE BEST!!! :))

Trio :)

Billy :)